On kahte tüüpi inimesi.. Neid, kes vajavad oma aega ja ruumi ning neid, kes mitte.. Mina olen kahtlemata esimene variant.
Nüüd, kui ma elan korteris.. see tähendab esimest korda elus on mul OMA tuba, mõistan, mis mul puudu oli.. Asi polnud selles, et ühikas oleks muidu halb või külm või räpane.. hoopiski mitte .. seal on väga head tingimused, aga mida seal ei ole, on privaatsus.. ja ruum.
Lõpuks ometi on mul oma koht, kus olla niisama .. sättida oma tegemisi ja toimetamisi, kuidas aga tahan..
Lihtsalt jumalik:)
ps. suhetes on mul samamoodi.. et peale mitut päeva ninapidi koosolemist vajan lihtsalt eemalolekut või omaette olemist.
