Meestega on juba nii, et kunagi ei lähe nagu planeeritud. Või pigem on nii suhetega. Juhtub harva, et tunded on täiesti vastastikused.. Tehakse järeleandmisi oma tunnetes, et olla õnnelik.. kuid õnne tavaliselt sellega ei kaasne. Hoopis rahulolematus.
Kuid riskida tasub, sest kui võidad, siis saad õnnelikuks.. ja kui kaotad, siis saad targaks. Ma ei ütleks, et ma liigseid riske olen võtnud.. kõik need mehed mängisid minu elus erinevatel perioodidel olulist rolli.. on olnud ilusaid hetki, lähedust, südamevalu.
Siin on lühike kokkuvõte minu senistest riskidest meeste rindel.
Nr. 1 J. Alguses suur esimene armumine.. vaimustus, liblikad kõhus ja kõik selle juurde kuuluv. Kuu aja pärast kaotasin oma roosad prillid ja avastasin, et ta ei olegi selline poiss nagu ma esmalt arvasin. Esmamulje on petlik! 7 kuud eneseületamist, et J. kokkujääda. Kuid iga asi, mis peab saama läbi, ka saab. Lubaduste, anumiste ja pisarate rohke lahkuminek.
Järeldus: lahenda kohe tekkinud arusaamatused, mitte ära arva, et nad ise lahenevad. Rohkem avameelsust.
Nr 2 A. Nädalake peale Jürist lahku minemist olin omadega jälle sees. See kord siis hoopis teistsugusesse meestüüpi. Häid sõnu leiaks tema kohta palju. Kuid siiiski ei olnud ma esimesest korrast õppinud.. avameelsust.. Õnnelikud 8 kuud, pluss 4 kuud teadmatust, sisemist armukadedust, üksteisest eemaldumist ja lõpuks suutmata enam olukorraga leppida – lahkuminek. Seekord küll mõlemapoolselt. Ilusat suhet on ikka lihtsam lõpetada.. kui pole armusaamatusi, mis vajaksid lahendamist.
Järeldus : kaugsuhe pole minu jaoks. Iga suhe vajab aega, hoolt ja energiat.
Nr 3 M. Teda ei saaks mu püsisuhte meeste hulka lugeda.. kuid siiski oli see kogemus omaette. Pidu, joogine tüdruk ja poiss .. need ei anna lootust suuremateks tunneteks kui ühe õhtu asi.
Järeldus : esimesel kohtumisel ei saa kohe kõike välja käia.
Nr 4 J. Ilus suvi, lahedad peod, telkimised, kämpimised. Suur armastus. Kõik oli tore, aga .. ma ei saanud kunagi teada, mis juhtus sügisel.. et asi nii läks. Tema oli Tartus.. ja ka mina olin.. aga mitte koos. Me olime nagu head sõbrad,. Aga mitte nii head, et oleksime rääkinud meie suhtest kui sellisest.
Et mis me siis oleme.. sõbrad? Armunud? Või lihtsalt voodisõbrad ? nii see jäigi.. mina jäin teadmatusse.. ja J. kadunudks. Vahelduvate paari kuiste intervallidega, kus ta jälle välja ilmus.. ei-tea-kust ning jälle mu pea ja tunded segi lõi. Praeguseks olen ma temast üle saanud.. ma arvan, loodan. Teadmatus on kõige hullem. Parem siis juba konkreetne lõpp.
Järeldus : 1. ära mängi tulega! Kui sa tead, et sul on mehe vastu tunded, aga tema võtab sind kui alati-olemas-voodikaaslane.. siis anna jalgadele valu ja ära tagasi vaata. Sest sellist asja ei juhtu, et mehel avanevad ühel hetkel silmad ja elate õnnelikult koos oma elupäevade lõpuni.
2. oska väikestest vihjetest arusaada, kas mees kardab end siduda. A`la kui sa 7 kuu jooksul pole kordagi tema juures käinud, ega tema lähedasi näinud (v.a. iga reedesed õllesõbrad), siis on asi mäda.
Nr 5. M. Ohjah. Nagu ma ütlesin, ei ole tunded kahjuks alati mõlemapoolsed. 5 kuud M poolset pingutamist, hoolitsust ja seltskonda kandsid siiski vilja. Nii me siis hakkasime käima.. kui nii võib öelda. Arvasin, et ma olen ka väärt ühte tubli, hoolitsevat, ettevõtlikku noormeest. Kuid .. ilma tunneteta ei saa ka suhtest midagi tulla. Nii see läkski.. see kord oli kõik teisiti.. rääkisime omavahel .. kuid isegi rääkimine ei lahenda üksinda probleemi. Nii siis .. lahku läksime kokkuleppega, et ei kaota üksteist silmist ja oleme nn sõbrad edasi. Praeguseks on selgunud, et nii siiski ei läinud. Ei ühenda meid just palju.. peale selle, et me kõrvuti ühiselamutes elame. Kahju.. need 5 esimest kuud olid ilusad. M oli alati olemas oma abi, nõu ja lohutsega.. seljatagune oli turvaline.. ja ei olnud ühtegi õhtut, kus pidin üksinduse pärast nukrustema.
Järeldus : minu puhul ei saa loota, et sõpradest võivad saada armastajad. Kui sa ei tunne sisemist ahvatlust oma sõpra suudelda, siis ei tohiks arvata, et kui te “käima” hakkate, siis see tunne ilmub.
Nr 6 V. Täiskasvanulik (minust siiski 8 a vanem), asjalik, mõistlik, hoolistev.. need omadused köistsid mind tema juures. Kuid just need samad hakkasid ka hiljem närvidele käima. Kas mõistlik või hoopis pessimist? Kas asjalik või hoopis viriseja ? Ma tõesti ei tea, mis juhtus.. aga peale 3 nädalast mitte nägemist olid liblikad mu kõhust ära lennanud ja mõistus kaalus tunnete üle.. Kuigi ma tahan suhet.. siis osa minust kardab end siduda.. ja ma pole valmis (oma 20 eluaasta juures) rääkima lastest ja pesa punumisest. Või noh, võibolla on küsimus ka inimeses, kellega seda teha. Antud juhul polnud tunne õige.. ja siis pole muud tegurid enam olulisedki.
Järeldus : kui juba suhte alguses hakkab mingi asi Temast närvidele käima, siis ei saa loota, et ta end muudab. Samuti vajan siiski rohkem enda sarnast.. mitte liiga metsikut ega liiga kodust, mitte väga domineerijat, kuid samas ka otsustusvõimelist.
Mees peab teadma, mida ta tahab, sest ilma küsimta ei saa midagi.
Nr 7 D. Nonii. Ongi viimane. Arvatavasti Tema “süü” tõttu ma seda sissekannet üldse kirjutangi.
Et miks ei lähe asjad nii, nagu nad võiksid/ peaksid minema.. et miks juhtub nii, et öösel on täielik teineteise mõistmine, kuid päeva valges haarab mind jälle teadmatus ja tunne, et .. midagi läks parandamatult valesti. (?)
Kas ma usaldan inimesi liiga palju.. või vastupidi liiga vähe? Miks ma ei suuda enam tema öiseid sõnu uskuda.. kas ma otsin igast tema sms-st halbu märke.. või need märgid on siin samas mu nina all, aga mina lihtsalt ignoreerin neid, et oma õnnetunnet veel hetkeks pikendada.. enne kui reaalsus mulle näkku paistakse.
Ma ei tea.. ja ma ei julge ka küsida.. kartes kuulda vastust .. või veel hullem.. mitte kuulda ausat vastust, vaid veel häguseid lubadusi jm.
Ma olen omadega nii sees. Ja kõige hullem on, et ma ei suuda hoolimata kõigist neist eelmiste suhete järeldustest oma vigadest õppida.
Sest minus on usk, et kui mingi inimene tundub lihtsalt niii õige, siis ei saa ju teineteisest valesti aru saada ning ei või lihtsalt olla, et Tema suhtub minuses hoopis teisiti, kui mina arvan.
Mingist artiklist lugesin .. ühe budisti sõnade järgi..et lääne inimeste mured tulenevad sellest, et nad söövad ja mõtlevad liiga palju. Kus juures esimene tuleneb teisest.
Aga millegi pärast hetkel see teadmine ei lohuta.
