Eestlane - ohustatud "liik"

Kas Sina teadsid, et eestlaste rahvaarv kahaneb ÜRO andmetel kõige kiiremini? Kas Sa teadsid, et Eestis on kõige enam narkootikumide ja alkoholi tagajärjel surmasid? Kas teadsid, et Eesti on esikohal enesetappude arvuga?

Mina ei teadnud.. aga mind pani sellele mõtlema üks loeng, kus räägiti eestlastest ja nende enesehävitamisest.

Põhjuseks on arvatavasti enese-mitte-armastamine. Ameeriklastele antakse kodust kaasa kõrge enesehinnang ja tunne, et sa oled parim ja oled ka parimat väärt.
Samas kui paljudele eestlastele on kodunt kaasa antud tunne, et sa oled kõige olulisem.. ?

Me ju ei sooviks ega teeks palju neid asju oma parimale sõbrale, mida teeme endale.

Lisaks sellele.. võib "süüdi" olla keskkond.. alkoholism on geneetiliselt edasi antav. Ka kodune suhtumine mõjutab tulevaste laste suhteid maailmaga.
Vaesusepiiril vireledes ei ole tõenäoline omada suuri tuleviku plaane ja ideaale.. hea kui kõht on täis ja veel parem kui korrakski saaks probleemid unustatud.

Sattusin ühel päeval Annelinna hulkuma..Varem olen känud ainult linnapoolses osas. Aga mida kaugemale, seda radikaalsemaks ümbrus muutus. Ma ei teadnud varem, et Annelinna võiks võrrelda Lasnamäega.. aga nii see on. See ei meenutanud absoluutselt seda Tartu linna, mida mina tean. See oli lihtsalt nii rusuv ja masendav. Lagunev. Räämas.
Võiks parallele tõmmata "Sügisballiga". Või siis "Kuritöö ja karistusega" .. ümbritsev keskkond mõjutab inimesi.. lisaks veel Eesti rusuv ilm.. ja kui lisada veel alkoholismist läbi imbunud eestlaste geenid, siis ega midagi head loota polegi.

Aga pole hullu.. ega maailm tühja kohta ei saali. Ega Eestimaa ilma eestlasteta tühjaks jää.

Suurim takistus edu ees on hirm läbi kukkuda

Mu elu on nii pagana rutiinseks muutunud, et vajaks ühte korralikku raputust.. või kasvõi paari väikest sheiki ..


Sellest idee, et võiks vahetusõpilaseks minna Helsingi ülikooli.. ma jõudsin juba nii vaimustusse paari päevaga minna.. Et ma tõesti tahaks minna ja näha, kuidas ma hakkama saan.. aga see selleks.. kuna ma olen juba 4. kursusel ja selle aasta konkursi magasin maha, siis enam uut võimalust ei tule..

Kunagi mõtlesin, et tahan kindlasti residentuuri minna ja nt ortodondiks õppida, kuid praegu on mul selline tunne, et mida ja kui palju see TÜ suudab mulle pakkuda.. ja kas targem poleks iseennast koolitada.. nt välismaal.
Kui esimesel kursusel olin, siis oli kõik nii aukartust äratav ning ülim, et siiski Tartu Ülikooli arstiteaduskond. Praeguseks on see vaimustus asendunud pettumusega.. Ma pole saanud piisavalt praktikat, et võiksin aasta pärast ennast erialal kindlana tunda.. aga ju siis nii ongi, et tööle minnes hakkab alles tõeline õppimine pihta.

Tahaks õmblusmasinat endale Tartusse.. nii palju mõtteid ja ideid on, mida teha, aga nv Rakveres pole nende teostamiseks nagunii aega.. ehk õnnestub kuskilt leida soodsa hinnaga :P

Peaks ennast kokku võtma ja rohkem trenni ka tegema.. päevad suht tühjad, aga viitsimist pole kuskilt võtta.. ArcticSpordi päevapileti püüan selle nädala jooksul vähemalt ära kasutada .. See on küll selline spordiklubi, kus tahaks käia .. praeguse tudengiaja jaoks küll natuke kulukas.. kuid muidu oleks see küll koht, kus tahaks lausa peale tööd lõõgastuma ja puhkama minna

Tegin täna oma tuju heaks esimeste kevadlillede ostmisega .. roosad tulbid, mis korraks mu tuba kaunistasid.. hiljem küll leidsid õige omaniku mu korterinaabri näol, kellel on täna sünnipäev :)

Ideid armastusest..

Mõned head mõtted Ohio raamatust "Armastamine - Kuidas armastada vabalt ja suhelda hirmuvabalt"

o Armastus... see on suhtlemine, mitte suhe. Unustage suhted ja õppige suhtlema. Suhetes hakkate teineteist õige pea enesestmõistetavks pidama. See hukatab kõik armulood. Naine arvab, et tunneb meest, ja mees arvab, et tunneb naist. Keegi ei tunne! Teist inimest on võimatu tunda, ta jääb alati saladuseks. Ja teist enesestmõistetavaks pidada on solvav-ebaviisakas..

o Oskus olla üksinda on oskus armastada. See võib tunduda paradoksaalne, kuid ei ole seda. See on eksistentsiaalne tõde – ainult need inimesed, kes on võimelised üksi olema, on võimelised armastama, jagama, tungima teise inimese sügavaima tuumani – ilma teist omamata, temast sõltumata, teist asjaks taandamata ja temast sõltuvusse sattumata. Nad lubavad teisele täieliku vabaduse, sest nad teavad, et kui teine lahkub, siis on nad niisama rõõmsad, kui nad on praegugi. Teine ei saa nende rõõmu ära võtta, sest see ei ole teise poolt antav.

o Arendage mõistvust, rääkige omavahel ja saage aru, et mõnikord vajab kaaslane omaetteolemist.

o Armastus ei ole kohustus. Kohustus on vale armastuse aseaine.

o Abielu on teatavas mõttes püsivat laadi prostitutsioon.

o Olge lihtsalt õnnelik. Suhted pole nii olulised kui teie õnnelikolemine. Ja kui te õnnelik olete, kes siis enam suhetest hoolib.

o Hetkel, mil te mõlemad tajute, et midagi on läbi saanud, et seda enam ei ole.. te võite niiviisi edasi elada, kuid see on teineteise petmine.

o Lahkumine peab olema sama ilus kui kohtumine. Isegi kaunim, sest te olete nii kaua koos olnud, kuigi otsustasite lahku minna. Ent mälestused jäävad meid saatma. Kord oli aeg, mil soovisite eluks ajaks kokku jääda. Sellepärast lahkuge ilma lahkhelideta, ilma tülideta. Te olite kaks võõrast, kes kohtusid ja nüüd saavad teist jälle võõrad, kuid olete rikkamad aarde võrra, mis teie vahel on sündinud.

o Armastus on teie juurest lahkunud, et võiksite leida parema võõra.

o Hoidke süda avali, siis ei valmista elu kunagi kellelegi meelehärmi.

o Armastus pole vajadus, vaid luksus.

Kui palju on neis väidetes tõest, jääb igaühe enda otsutamiseks.. aga mõtlemisainet annab see raamat küll :)