Kirjutamata reeglid !

Elus on teatud kindlad seadusärasused, mis kehtivad 90% juhtudest.. Statistilisi andmeid ei ole kogunud ega ka põhjapanevaid järeldusi teinud.. aga nii juhtub vähemalt minuga, et..



.. kui mul on kuskile kiire, siis viimasel hetkel kaotan korteri peale mobiili ära; ei suuda leiada puhtaid sokke; avastan, et mu pluus on plekiline ja muud sarnast.

.. kui ma leian ühe silmarõõmu, siis ilmub neid äkki välja nagu seeni pärast pikka vihmaperioodi.. samas on vahepeal teatud ajad , millal on isiklikus elus täielik põud.

.. kui ma ootan Tema sõnumit/kõnet/kutset siis võin kindel olla, et see, kes lõpuks saadab sõnumi/helistab/kutsub on hoopis mu ema, õde või unustatud tuttav.

.. kui olen pool aastat planeerinud mingit reisi, siis võin kindel olla, et sellel ajal on mul kaelas naiste needus .. ehk siis külas punased kommunistid :D

.. kui hommikul magan sisse ja mul pole aega ei juukseid kammida ega ka make-upi näole panna.. siis jooksen ma kokku ammuse meeldiva msni-kaaslasega või pean klassi ees ettekannet esitama.

.. kui ma olen kindel, et 1 + 1 = 2 , siis tuled Sina ja ütled, et kaks veetilka annavad kokku ühe.

.. lõpuks leian endale super-armsa õlakoti (loe mehe), siis umbes 2 nädala jooksul avastan, et see/ta on täielik praak ja kaotab kaubandusliku väärtuse umbes kuu aja jooksul.

.. endised tuttavad/sõbrad/perekonna liikmed, keda sa pole ammu näinud, on üsna tihti juurde võtnud.. aga juhtub harva, et keegi on alla võtnud.. ja see juures vaeva nägemata ja justkui iseenesest.

.. kui mul on tingimata vaja leida poest uued tekased, siis pole kunagi õige tegumoega, suurusnumbriga või muud moodi sobivaid pükse.



Meile, naistele, on vist mingi needus peale pandud, et reeglina nii juhtub :D

Kaarsild ja esimene sügisliblikas..

Mmm.. üle pika aja on mul hea tuju kohe hommikul..
Mõnuuus.. hommikul avastasin , et kella on ka vahepeal keeratud.. nii et ehk jõuan nüüd kõik õpitud :)
Reedel sai creamil käidud Illusionis.. Väga mõnus on ka rnb kuulata .. pole midagi halba öelda. Korda läinud õhtu oli, kuna olen nüüd täisõiguslik tudeng ka .. peale aastat ülikoolis käimist. See tähendab, et käisin üle Kaarsilla.. Ma ei saa TÕESTI aru, kuidas on võimalik seal veel seksida.. kui kõige kõrgema kohapeal olin, nii et alla vaadates oli ainult Emajõge näha, siis minu jalad küll värisesid ja adrenaliin oli laes. Hädaldasin, aga tehtud sai :D
Laupäeval magasin kella 6ni õhtul.. siis natuke õppisin.. ja siis tuli mulle ootamatu külaline.. kellest ma siin kohal pikemalt ei räägiks ;)

ps. Oled sa kunagi oktoobrikuus liblikat näinud..?
Teisipäeval lendas meditsiiniteooria loengus värviline liblikas ringi. Maandus isegi mu käe peal .. hea tuju oli garanteeritud kogu päevaks ;) kevad on mu südames!

Meeletu nädalavahetus pealinnas..

Kolmapäev ..
Esimene külastus Hollywoodi.. liiga palju rahvast ja imelik muusika, aga muidu ei olnud viga.. 7 punkti 10st.
..peale seda jõudsime ka Parlamenti, kus me olime ainukesed külastajad.. 10 min istumist ja minek.. 3 punkti 10st. Öine söögikoha jaht tallinna peal.. kuid lõpetasime hoopis 24/7 poes, kus kohtusime ka ühe noormehega, keda olime enne bussis näinud.. ta ühines meiega Mustamäele..
Neljapäev..
tudengite pidu Terrariumis.. kas tegu oli täiskuuga.. et liikumas oli nii palju pervertidest mehi, kes meid igal võimalusel rajalt maha võtta üritasid..
Reede..
Oled sa kunagi käinud öises vanalinnas?
Soovitan igaühel öösel ajal sinna ära eksida.. seigelda mööda kitsaid munakivi sillutisi, turnida mööda keskaegseid treppe, hüpata läbi mõnest lärmakast-ülerahvastatud pubist .. ja lõpetuseks minna toomemäele.. vaateplatsile.. tuul, sahisevad lehed, pimedusest vastu peegelduvad tuled, punaste katustega tornikesed..
Laupäeva hommikul kell 5 kaob sellist vaatepilti nähes ajataju. Mõnus soe hakkab seest.. mis siis, et väljas on vaevalt 3 kraadi sooja .. ja meretuul sasib juukseid..
Sel hetkel tajun, mida tähendab ütlus, et elu eesmärk ei ole mitte tegemise seisund, vaid olemine.. lihtsalt tunned läbi kõigi meelte, kui hea on olla.. ja kui ilus on siiski elu.

Endale lubaduste andmisest..

Nii palju siis sellest..
ma tegin seda jälle. Hoolimata kõigest.. ja endale antud lubadustest.
Ma lihtsalt ei oska "ei" öelda.. aga tundub, et ma ei oska seda vaid Tema puhul.
Hommikul, kui ma Tema juurest otse kooli sõitsin.. siis ma ei saanudki aru, kas see oli ülesaamis-tunne või masendus või mõlemat..
igatahes.. ühe öö romaanid ei ole minu jaoks,
seda ma sain aru, kui Tema minust sinna voodisse magama jäi..ja isegi mitte teist külge ei keerdanud, kui ma äratuskella peale hambaid pesema läksin. Nii ma siis hiilisin sealt välja, halli hommikusse.
Nüüd päeva jooksul on enesetunne paranenud.. mis seal ikka..
lubadusi ma ei julge anda.. enam.
aga nüüd ma vähemalt tean,
et kui ma peaks järgmine kord suutma Talle "ei" öelda,
siis ma tean, millest ma ilma jääks.

..ja see on ka midagi väärt.

Nädalavahetused.. ja selle rutiin..

Alati, kui ma jään nädalavahetuseks Tartusse ühikasse.. siis tekib selline ängistus.
Liiga palju vaikust ja vaba aega oma mõtetega olla ..
Istud siin vihmasel sügisõhtul nelja seina vahel.. pole kiiret.. keegi ei helista ega kutsu kuskile..
Ikka on kuidagi nii, et tunned, et nädalavahetus on korda läinud, kui jooksed mööda pidusid, kohvikuid, klubisid .. ja pühapäeval vajud väsinult Tartusse .. ja koolinädal võib alata..
Kui aga olen siin, Tartus .. ja välja ei lähe.. siis tundub pidevalt, et ma jään millestki ilma.. seltskondlikus mõttes.. selle pärast korduvadki nädalavahetused ikka sama rada pidi..
kuigi.. ka see on rutiin .. ja reede õhtud on kõik sarnased.. väikeste eranditega..
.. nagu eile..
tegelikult on ülimõnus magada reede maha.. täiesti ükskõikselt.. vaatad tv-d, istud netis ..
Seekord on selline mõnus rahulik olla..
Okei, võibolla selle pärast, et lähen täna Relikaga välja.. aga noo.. ega siis kogu nädalavahetust ka ei saa raisku lasta.. :D
üldiselt on kõik hetkel kõige paremas korras..
sest ma arvan, et ei tasu pisiasjadest probleemi teha.. see, et J. ei helista .. või see, et ma pole R. suhelnud peale viimast kohtumist.. või ma ei tea, mis oma sünnipäeval teha..
küll asjad lähevad nii, nagu peavad.. hoolimata minu muretsemisest või pabistamisest..

Järgmiseks nädalaks on ka juba plaanid olemas.. neljapäev ja reede on vabad tänu arstiteaduskonna päevadele.. siis kavatsen Tallinnassse Kadrile külla minna. väiksed klubi-tiirud teha, paari inimesega kokku saada.. Tallinna kaubandusvõrguga tutvuda .. ja palju muud..
nii et nägudeni..
kohtume täna Cosmodrome`l ;)

..Tabula rasa ...

Kas tasub klammerduda mineviku külge ja loota seda kas või hetkeks taastada.(?)

Isegi siis, kui need mõned hetked-tunnid-kuud on olnud ühed paremad-ilusamad..
Tuleks unustada eelnev, et minna edasi..
Kuigi see võib olla nii raske, et lihtsam oleks jätta nii nagu asjad on.. loota-uskuda-unistada..
Kuid peab liikuma edasi..
sest Tema on seda juba teinud.. ja Sind oma minevikuga unustanud.. jätnud suvekuudesse ühes sumedate õhtute ja sooja päiksega.


Nii tuleb ka mul astuda kuldsesse sügisesse.. mis siis, et üksinda..
kuid ainult nii võin ma kindel olla..
ninge ebakindlus ei saa mingil juhul parem olla!
minevik ainult õõnestab praegust..
jättes tühjuse kohale, kus olid enne Sina.
aga tuleb liikuda edasi.. siis tuleb Sinu asemele keegi teine..
kes täidab tühjuse .. ja kelle sooja kätt oma peos hoides võin kindel olla, et ka tema süda on soe.. kellele meenun ka muidu, mitte ainult täisolekus ja kell 12 öösel.. kes julgeb oma tundeid välja näidata ka kainena..

.. aga ju Sina ei osnud mind piisavalt hinnata, kui asjad nii läksid ..

Kolmapäeva õhtu klubis ja 36 h magamata..

heii, üle pika aja..
pole siia sattunud viimasel ajal.. 2 nädalat Tartus ka olnud.
kolmapäeva õhtul otsustasin ootamatult retrotama minna club Illusioni. aga tuli välja, et see mõte oli päris paljudel.. kui veerand tundi enne 12 klubi ette jõudsin siis oli järjekord oma pool tänavat pikk. Ei andnud alla, vaid võtsin sabasse.. Kogu seltskonna tuju oli taevas hoolimata pikast ootamisest (ligi tund aega), selle pärast ei tundunudki aeg nii pikk.. Kuid sõbranna L, kes jõudis hiljem , sai ebaausate võtete abil isegi minust varem sisse :D aga noo, püüan andestada
nägin tohtult palju tuttavaid.. muusika oli ka hea
siis umbes poole 1 ajal helistas R.. et Patayas pole rahvast ja igav ka.. et tuleb sõbraga Ilusioni ja kas võib meiega ühineda.. palun väga. nii me siis tantsisingi (kainem kui mõnigi teine) kuni sulgemiseni..
viisakad poisid saatsid ühikani.. istusime ja rääkisime natuke aega suitsuruumis ja ühika trepil. ja kell 4.44 sain tuppa.. kuna äratus oli kell 6.30.. siis ei hakanud ennast parem unega narrima. Ja viitsin selle poolteist tundi dušši all käimise ja söögi tegemisega.
8.15 oli immunoloogia loeng.. see nimi ütleb mulle siiani sama palju, kui igale teisele.. ma ei saanud midagi aru ei geneetilisest materjalist antikehade kohta.. vaid rakendasin kogu oam energia silmade lahti hoidmisele.. vägisi vajus pea rinnale :D
10.15 raekoja plats. Loeng suu-ja hambahaigustest.. jälle võitlus unega.. kuid suutsin tänu tahtejõule siiski ka natuke süveneda. Vahepeal sain armsa sõnumi R-lt, mis mind natuke äratas ..
Rääkisin kursavennaga ära.. et saan kell 14 temaga koos Rakverre.. see tähendab, et viimasesse loengusse ei jõudnud .. vaid tormasin ühikasse loopisin asjad kotti ja vedasin oma kurnatud keha koju..
siin ma siis nüüd olen.. lõpuks sain magada ka.. arvestuste kohaselt mul enam unevõlga olema ei peaks.. kokkuvõttes olin 36 h üleval ja nüüd magasin 17,5 h..
eks näeb, mis nädalavahetusel saab.. laupäeval vaja veel ema lennujaama saata.. mõni võib siin endale Itaalia puhkuseid lubada .. (oh seda kadedust) :D aga noo, "hiirtel on ikka pidu , kui kass kodust ära on"
J-st eelmisest nädalavahetusest midagi kuulnud.. peaks uurima, mis plaanid temal on .. ja siis vaatama..
olen kõgile nv plaanidele avatud..
aga sinnani peaks midagi kasulikku ka tegema..
nägudeni!

Laupäeva hommik, SMS-id ja mehed..

hommik..
kell 9,
teen silmad lahti ja keeran teist külge.. heidan pilgu telefonile.
sõnumite märguanne..
sorteerin mõtetes võimalikke saatjaid..
isegi 2 sõnumit..




1. saadetud kell 4.35.. A-lt "Tahaksin sind enda kaissu(k) Tuleksid? "
2. saadetud 2.55 J-lt "Mis teoksil? :P"

Miks sellest nii suurt numbrit teha?
Sest siis tekkis mul võrdlusmoment..
1. A, kellega ma olen rääkinud msnis.. kes on tahtnud minuga paar korda kokku saada, kuid kellega pole silmast silma kohtundki.. võibolla selle pärast olengi väljakutse või põnev..(?)
2. J, kes mulle meeldib.. kellega ma olen veetnud suurema osa oma suve nädalavahetustest, kuid kes viimasel ajal hoiab distantsi ja põhimõtteliselt viimasel ajal ei saadagi sõnumeid..
Miks on nii, et kui mulle tundub, et kõik on hästi. Ta on hooliv, hoolitsev ja tähelepanelik.. miski muutub.. toimub mingi klik.. Ja kõik muutub.. [või kujutan ma seda ette?]
Kas kõik muutub liiga harjumuspäraseks? enesest mõistetavaks ja siis ei tasugi ennam pingutad?
Nii on minu suhetes ka varem juhtunud.. kuid seekord tuli see liiga ootamatult/vara .. sest minul pole Tema suhtes küll mingit harjumust või iseenesest-mõistetavat-suhtumist tekkinud

...

Narkootikumidest..

Leidsin netis ühe dok. filmi,
mis pani mõtlema..
elu üle.. ja üldse.

Metamfetamiinist. narkootikumist, mis kogub populaarsust USA-s. Mäletan, et Fergie võttis meedias kunagi sõna ja tunnistas, et oli olnud selle sõltlane..
Meta tekitab tugevat sõltuvust. Sõltlane ei suuda ilma aineta elada ja vajab enda hästi tundmiseks üha uusi koguseid.

hirmutav.. õõvastav..
kuidas üks vale otsus su elus võib muuta su elu..
see pole tavaline tänavanarkootikum, vaid hoopis jubedam.

vaata..
www.tv-links.co.uk/video/9/7516/12131/74099/103912#

kui ei ole varem narkootikumidega kokku puutunud.. ja vaadata seda.. siis tuleb arusaamine, et isegi ühel valel valikul on oma tagajärg.

Minu ülejäänud elu esimene päev blogi maailmas.

Nii.. minu esimene sissekanne siia ..

ausalt öeldes, ega ma ei teagi, miks mul täna tuli selline vajadus oma mõtteid kuskile kirja panna.. Mina olen seda tüüpi, kellele kirjandeid kirjutada pole kunagi meeldinud.. aga jah, ega vist blogil ja kirjandil pole kuigi palju ühist.. õnneks.

Täpselt nädal aja pärast kooli tagasi.. Tartusse. Jätan oma suve selja taha. Hea oli.. ilus ja soe..
Lõigata ennast muust maailmast ära.. kolida telkide, päiksekreemi ja purgisuppidega Peipsi metsa alla ja lihtsalt olla.. Kodus ei tule puhkamisest suurt midagi välja, kui kuskil alateadvuses tiksub mõte, et peaks sõbrannad üles otsima või msnis istuma.. selle pärast oligi nii hea.. olla mändide alla ja tõusta-uinuda koos päiksega.

Suve alguses kohtusin J-ga.. spontaanselt.. kui olime netis msni-sõbrad olnud umbes 2 kuud. Siis ta helistas ühel juuli hommikul, et tuleb külla.. tuligi. Koos sõbraga. Ajasime juttu ja kustusin neid õhtul klubisse, kuna olin plaaninud sõbrannadega minna. Nii nad tulidki. Ja sealt see suvi minu jaoks alguse sai.. peale seda oli mitu telkimist Peipsi ääres ja Pärnus ja Keila joal. Võibolla selle pärast see suvi ongi väga lõõgastav olnud.. et olen leidnud kellegi, kellega koos on lihtsalt nii hea olla. Siis tundub ju iga hetk eriline.. kas pole.

Kuigi.. ega kõik nii mannaroosa ka ei ole. Aga nagu õde mulle ütles, et ei tasu üle mõelda, vaid hetkes olla.. ja vaadata, mis saab..

Sügisel näiteks.. kui ma upun jälle koolitöösse..
õnneks sai eelmise aastaga anatoomia läbi.. see oli alles katsumus. Tunnen kaasa 1. kursuse arstidele, kes veel ei tea, millisesse jamasse nad ennast vedanud on.. edu teile! :)
See lohutab, et 1 a edukalt möödas.. ehk siis "ainult" 4 veel ees, aga hullemaks enam ikka minna ei saa.. ega ju?