teisipäev, 5. juuli 2011

Ükski asi iseenesest ei ole hea või halb.. oleneb milliseks sa selle enda jaoks mõtled..



Kunagi algkooliealisena arvasin, et see maailm on ikka kohutavalt suur.. juba vanaema juurde Järvakanti sõitsime ligi kolm tundi.. mis tundus sel ajal igavik..
Nüüdseks on Eesti risiti ja põiki läbi sõidetud.. isegi Euroopa tundub väike.. kuigi siiski väike aukartus on üksinda läbi Euroopa seiklemise ees, kui ma suundun Mallorcasse. Eismene ümberistumine on Oslos, kus mul on täpselt 50 min aega, et järgmisele lennule jõuda.. Aga nagu ma ütlesin, et kui ma Soomest eluga tagasi jõuan (mida ma ka tegin), siis küllap ma ka sellega hakkama saan :D

Viimasel ajal on selline tunne, et ma olen nn"õigel teel". Ma ei oska seda seletada.. aga ei tasu oodata tulevikku, et õnnelik olla.. kui seda saab olla juba praegu! Hetkel on kõik lihtsalt nii hästi! (kui vaid saaks rohkem päikselisi päevi siia Eestimaale :D )

Ajaga tagasi minnes.. ma ei suuda siiamaani uskuda, et mu ülikooliaastad läbi on.. kuidagi nii ootamatult tuli see lõpp.. lõpueksam, viimane pidulik õhtusöök õppejõududega, lõpupidu Võrtsjärve ääres.. ja diplomi saamine.. Ja nüüd ma siis olengi täiesti legaalne hambaarst :D

Järgnev üritus oli 30 seconds to Marsi kontsert, mis oli lihtsalt vai-mus-tav.. ma arvan, et mul ei jätku piisavalt sõnu, et seda kirjeldada neile, kes seal ei käinud.

Jaanipäev oli ka väga mõnus ja chill.. Lõuna-Eesti.. vanad ja uued tuttavad.. saun, grill, kalastamine, piisavalt nii päikest kui ka vihma ..

Seejärel käisin põhjanaabritel .. ja ka oma emal külas.. Helsingist 300 km põhja poole.. kena väike linnake keset Soome järvesid.. aga tõesti.. võibolla liiga vaikne..
kuigi ma täitsa kujutasin ennast Soomes töötamas ette.. klienditeenindajad on näiteks palju sõbralikumad kui Eestis..
Soomest lahkusin nädal aega hiljem väljapuhanuna, päevitununa ja mitme riideeseme võrra rikkamana..
Nüüd olen paar nädalat kodus koera valves, kui Raili Itaaliasse seiklema läeb.. ja siis on minu kord oma pisiõele Mallorcale külla minna.. Ei jõua ära oodata! Piletid said täna ka läbi sekelduste ära ostetud.. nii et on üsna kindel , et 22. juuli kell 18:50 astun Mallorca pinnale :)

reede, 25. märts 2011

..ja nädalavahetus alaku!


Super ilus ilm, kohustuste vaba päev ja hea tuju ..
eile sain kõik pakilised asjatoimetused tehtud.. lõputöö esitatud, koristatud, pestud, õmmeldud..
nii et oleks võinud ju rahulikult poole lõunani magada.. aga ei, pool kaheksa olid silmad lahti..
paar tassi kohvi, kohustuslikud blogipostitused vaadatud.. ja nüüd dušši alla.
Nüüd on ka tulevikuplaanid peale koolilõppu selged.. minust saab suvest alates pärnakas :)

Õhtul jõuavad K. ja R. ka välismaalt tagasi..
ja siis Keilasse T. sünnipäeva eelõhtule.
Lubab tulla mõnus nädalavahetus!
:)


pühapäev, 20. märts 2011

liiga palju mõtteid ..ja tegusid

Rahutu.
Halb tunne.
Ei oskagi näppu selle põhjusele panna..
Aga tahaks sisemist kindlust leida..
jahh, tahaks ..

Ehk ei peaks liigselt analüüsima.. mis tehtud, see tehtud. Mis läinud, see läinud. Aga mitte miski pole kunagi lõplik.
Püüan nüüd sisemonoloogi vaigistada ja magama minna.

Ehk hommik on õhtust targem.


esmaspäev, 7. veebruar 2011

Mis erinevus on juuksuri ja hambaarsti tööl?




Täna selgus, et veebruarikuu esmaspäevad hakkavad vabad olema..seega kasutasin vaba aega ja võimalust ning käisin juuksuris. Ikka seal samas juuksuriõpilaste juures.
Kokku läks küll 2,5 h, aga tulemusega võib rahul olla.. boonuseks oli ka soodne hind :) Seega mule tundub, et nüüd olen blondim kui kunagi varem.

Mis erinevus on juuksuri ja hambaravi õpilase tööl? Mõlemad tegelevad sellise piirkonnaga, mis on esteetiliselt väga oluline.. Juuksuri töö miinuseks on see, et inimestel on sageli tulevase soengu suhtes ebareaalsed ootused. Hambaravis on seda harvem - erandiks on valgendamine. Kuid juuksed kasvavad tagasi, hambad mitte. Hambaravis on materjalid ja vahendid märksa kallimad kui juuksuril. Ka piirkond on detailsem. Samas juuksuri prohmakas on kõigile näha, kuid hambaravis on asjad keerukamad.
Kuid siiski samastasin ma ennast nende õppuritega.. sest eks me kõik ole alguses nii püüdlikud ja täpsed ja hoolsad.. loodetavasti on seda perfektsionismi ka peale 10 aastat töötegemist.

Nv oli mõnuus.. natuke sai peol käia, natuke kasulikku teha ja hulgaliselt häid filme vaadata.. nagu nt Sex&City 2, Chloe, Closer, Blind Side .. viimane on mu kõigutamatu lemmik.. suurepärased karakterid, hea-emotsiooni-film .. mis kinnitab, et igaüks meist saab midagi head teha.
Mitmendat korda vaadatud Closer andis ikka veel mõtlemisainet.. et mida need filmitegijad sellega täpselt öelda tahtsid .. kas seda, et kui sa väga tahad ja oled valmis vaeva nägema, siis sa võid õnnelik olla igaühega? või et ükski lugu pole õnneliku lõpuga ? või tegelikult ei tea inimene, mida ta tahab ja sellest tuleneb ka tema õnnetus.

Ja lõpetuseks üks hea laul ..

esmaspäev, 27. detsember 2010

pühapäev, 26. detsember 2010

Fairytale Gone Bad


Ja nüüd on sellega kõik.
Peab oma tulevikuplaanid ümber sättima..
..sest inimene, kes oli mu elu teljeks.. on nüüd sama võõras nagu iga teine inimene tänavalt.
No olgu.. temaga arvatavasti teretaksime ja vahetaksime mõned viisakused elu-olu kohta..
Kuid sellega asi arvatavasti piirdukski.

Meist on saanud mina ja tema.
Meie sõpradest on saanud minu sõbrad ja tema sõbrad.

Kõige rohkem kahju on mul selle pärast, et see lõpp nii kole oli.
Vassimine, varjamine, valetamine..
Oleks võinud sama ilusti lahku minna nagu kunagi kohtusime.. et olid ilusad ajad, aga nüüd on need läbi.. ja nii ongi.
Need kaks koosoleku aastat vääriksid ilusamat punkti selle loo lõppu.

laupäev, 18. detsember 2010

Kõikehõlmav ängistus



Peale seda, kui ma olin eilse peojärgsest pohmelusest vabanenud. Ja külalised ära saatnud.
Siis tabas mind kõike hõlmav kurbus.
Mul on tunne, et midagi on väga valesti..
Ma püüdsin ennast veenda, et ma kujutan seda ette.. kuid mida enam aega möödub, seda enam ma mõistan..
..mõistan, et ma olen õnnetu.
ja kui ma midagi ette ei võta, siis ma jäängi selliseks - ebakindlaks ja rahulolematuks , kuni ükskord langeb kõik kildudeks.


You`re not mine, yet i feel i`m somehow losing you.
It hurts more than you can imagine; more than i ever thought it would.