Ja nüüd on sellega kõik.
Peab oma tulevikuplaanid ümber sättima..
..sest inimene, kes oli mu elu teljeks.. on nüüd sama võõras nagu iga teine inimene tänavalt.
No olgu.. temaga arvatavasti teretaksime ja vahetaksime mõned viisakused elu-olu kohta..
Kuid sellega asi arvatavasti piirdukski.
Meist on saanud mina ja tema.
Meie sõpradest on saanud minu sõbrad ja tema sõbrad.
Kõige rohkem kahju on mul selle pärast, et see lõpp nii kole oli.
Vassimine, varjamine, valetamine..
Oleks võinud sama ilusti lahku minna nagu kunagi kohtusime.. et olid ilusad ajad, aga nüüd on need läbi.. ja nii ongi.
Need kaks koosoleku aastat vääriksid ilusamat punkti selle loo lõppu.
4 kommentaari:
"Punkt" iseenesest on suhteliselt isikupäratu, ükskõik kui ilusti seda ka maalida (if u know what I mean ;)).
Kõik oluline jääb ikka ja alati punktist ettepoole ja välistatud ei ole, et "uues lauses" võib järgneda hoopis olulisem, veelgi huvitavam vmt.
Trafaretsena võib kõlada, et "parem õudne lõpp kui lõputa õud", kuid siinkohal on see loodetavasti õige ja edaspidine saab minna ainult paremaks.
... ja pilve taga (või teiselpool maailma) paistab alati päike, isegi siis kui me teda parajasti ei näe ;).
Jah, seda lugu võib kokku võtta küll sellise lausega - parem õudne lõpp, kui ..
ja ega ma iseenesest ei arvagi, et mind pilve taga päike ei oota:) vaid asi on just selles, kui rängalt ma Temas pettusin. Sest oleks võinud säilida ausus/austus .. nii enda kui ka minu vastu.
Eks aeg parandab ka südamevalu .. ehk ma lõpuks mäletan ikka pigem ilusaid aeg.
See "ausus/austus" võib veel tagasi tulla ;).
Millegi välistamine on kui väljakutse kellelegi kõrgemale, ja tema huumorisoon on üliarenenud :D.
Nüüd kui ma seda loen siis ma ei mõista seda üldse, või mõistan miks see nii oli. Miks oli see nii valus. Me leppisime kokku, et räägime kui midagi valesti on. Sa kirjutasid siia aga ei rääkinud mulle, kui ma oleks vaid lugenud seda. Ma ei oska küll öelda kas see oleks muutnud midagi.
Aga kahju on minul selle pärast, et miks kuradi päralt usuti kõiki sõpru enne mind ja kuulati neid enne kui ma olin rääkinud. Järelikult ei olnud enam meid juba ammu vaid olid sõbrad nagu alguseski. Sest siiamaani ma ei tea mida ütlesid sõbrad sulle. Ja siiamaani ei saa ma aru miks sa kuulasid neid enne pigem kui mind.
Nende sõnad olid kui kuld ja minu sõnad kui si.. mis läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Sa tahtsid minuga edasi suhelda aga ei ole kontakteerinud ühtegi korda, järelikult ikka ei taha minuga suhelda.
Ma ei püüa selle kirjaga paluda andestust, aga seda blogi lugedes oli mul päris valus ja kurb, nagu mina oleks süüdi kõiges ja nagu ma oleks sind petnud mitmeid kuid. Aga nii see ei olnud, ka mina olin kurb ja pettunud.
Aga üldiselt soovin sulle ikka kõike head, ja et sa ei meenutaks minust ainult halba.
V
Postita kommentaar