Nii palju siis sellest..
ma tegin seda jälle. Hoolimata kõigest.. ja endale antud lubadustest.
Ma lihtsalt ei oska "ei" öelda.. aga tundub, et ma ei oska seda vaid Tema puhul.
Hommikul, kui ma Tema juurest otse kooli sõitsin.. siis ma ei saanudki aru, kas see oli ülesaamis-tunne või masendus või mõlemat..
igatahes.. ühe öö romaanid ei ole minu jaoks,
seda ma sain aru, kui Tema minust sinna voodisse magama jäi..ja isegi mitte teist külge ei keerdanud, kui ma äratuskella peale hambaid pesema läksin. Nii ma siis hiilisin sealt välja, halli hommikusse.
Nüüd päeva jooksul on enesetunne paranenud.. mis seal ikka..
lubadusi ma ei julge anda.. enam.
aga nüüd ma vähemalt tean,
et kui ma peaks järgmine kord suutma Talle "ei" öelda,
siis ma tean, millest ma ilma jääks.
..ja see on ka midagi väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar