Egosim on lahendus ..

..ehk minu elu pöördepunkt.

Sellest on vaid nädal möödas, kuid tundub nagu igavik..
Alles eelmisel nädalavahetusel pidutsesin, suitsetasin-jõin ja arvasin, et reede õhtu ilma väljaminekuta pole mõeldav.

Kuid mis liig, see liig. Tavaliselt ma ei anna endale pidude järgseid lubadusi a`la ei joo enam kunagi. Aga see pühapäev oli teistsugune.. tegelikult ma isegi alateadvuses olin valmis ja ootasin seda hetke.. sest sellisest elupõletamisest olin ammu väsinud. Veel oli vaja seda viimast pöördepunkti.

Ja selleks juhtus olema 17. mail, 7. taeva avamine. Sõbranna suvilas soojenduse tegemine, klubitamine .. sellest on mul veel ülevaade. Aga peale seda.. on kõik väga hägune.. kui mitte öelda, et pole midagi. Kus-mida-kellega? Ei tea. Õnneks olin heade sõbrannadega, kes mind saatuse hooleks ei jätnud. Aga hommikul mõistsin, et minu piiride ületamisel on lõpp.

Niisiis, öösel täispeaga välja hüütud lubadus, et M. saab maha jäetud, ootas samuti täitmist. Ega seal muud lahendust olenudki. Oleme nüüd “sõbrad” (luban naerda).. aga noo, ma lihtsalt ei suutnud teda kurvastada, kui ta ütles, et kõige hullem oleks, kui me enam kunagi ei näeks.. Nojah, siis.. kui piirid on paika pandud, siis las olla nii. Ise on rumal, kui loodab midagi enamat.

See on lihtsalt ko-hu-tav, kui memmekas on.. ma molten M.-i. Minu jaoks on mees, see, kellele saan alt-üles vaadata.. julge-tark-osav-(heal juhul ka tugev). Selle pärast ma nüüd kahetsengi, et ma kohe ei jäänud oma sõnadele kindlaks, kui ütlesin, et meie vahel ei tule midagi. Kuid ju siis 6 kuud tegid oma tööd. Sest ma ei tea siiski ühtegi meest, kes kingiks nii palju pehmeid kaisuloomi, täidaks iga su soovi või tooks näpu otsas sulle enda juurest kruusiga morssi ja tarldrikul sooje saiu. Selline käitumine lihtsalt võidab poolehoiu.

Aga olgem ausad, ma ei tea ka ühtegi meessoost isikut, kes suudaks iga mu veidke ironiseeriva nalja peale solvuda nii, et ta tuju on kogu õhtuks paha.. või kuni ma seda tõstnud olen teda nunnutades. Ma tunnen end nagu lapsevanem (hellitatud lapse!). Juhtun ma ootamatult oma plaane muutma, siis on efekt sama. Kõigele lisaks on mulle jäänud mulje, et ta on minu elu elama hakanud.. Ta suhtleb minu õdede ja sõbrannadega tihedamalt kui ma ise. Planeerib nendega igasuguseid üritusi nt jaanipäeva.. millest ma siis kuulen kellegi kolmanda käest, et selline asi on tulemas.
Ta suudab mind jätkuvalt närvi ajada.

Kuhu ma enne jäingi.. seega uue lehekülje keeramine tähendab seda.. et ma molten ENDA soovidele, tervisele, meelelahtusele.. teen seda, mida MINA tahan. Ma ei jaksa enam M.-ga enda käike klapitada ega sõbrannade plaanidega kaasa minna, kuna nad seda tahavad.
• Otsustasin suitsetamise maha jätta (6.päev jookseb), mis on vist kõige suurem väljakutse.
• Hakkasin jooksmas käima (3 korda käidud see nädal, homme 4.)
• Ning jätsin pidutsemisega hüvasti .. vähemalt kuuks ajaks, kui mul eksamid on.

Siiamaani on see tõeline puhkus.. Jooksmine on kõige uuenduslikum minu elustiili juures. Kuid samas, on mul selle nädalaga tekkinud unehäired (öösel pole und, näen haigeid unenägusid ja ärkan öösel üles). Kuigi võiks arvata, et kehalise aktiivsusega kaasneb just hea uni.

• Ja viimane , kui mitte vähe tähtsam muutus. Ma sain oma esimese töö. Hambaarsti assistendina. Kooli kõrvalt mõned päevad kuus.

See on kõige rõõmustavam, kuid samas muretsema panev asjaolu. Kuna ma ei kujuta ette, mis ma seal tegema hakkan. Kuid ülemus oli väga sõbralik ja lahe. Nii et teisipäeval on esimene tööpäev. Ootame hirmuga (loe: põnevusega).

Kõik hea tuleb ikka korraga.. aga ma ei kurda! :)


PS. lisaks kõigele, sain ma asjad J.-ga sirgeks räägitud.. seda küll mitte silmast silma See tähendab, et ühes minu segastest unenägudest ta rääkis seda, mida ma arvan, et ta võiks mõelda.. ja see oli nii pagana tõetruu, et ma peaaegu usun, et ta mõtlebki nii. Parem õudne lõpp , kui lõputa õudus. (isegi kui selleks lõpuks on unenägu, on see siiski parem kui mitte midagi.)