Ööinimese mõtted..

Kui inimesed magama on läinud..
ja päike on loojunud.. ja oma punased kiired silmapiirilt kokku korjanud..
.. siis algab minu jaoks tõeline aeg.

.. kus mõtted jooksevad ilma barjäärideta,. kus piirid on nihkunud ja inimesed avameelsemad.

Miks muidu räägitakse just pimedas toas oma parima sõbrannaga saladusi? Miks muidu vilistatakse neiule öisel tänaval järgi? Miks muidu suudan ma oma mõtteid paremini sõnastada kell pool 2 öösel ?

Sest siis puuduvad segajad.. rohkem ruumi on tunnetele ja olemisele.. vastupidiselt päevasel ajal, kus me ainult tegutseme.. aga oma sisetundeid nii hästi ei taju.
Pimeduses oleme kõik ühesugused.. oleme osa kõiksusest. Nagu öeldakse , kõik kassid on pimedas hallid..
Kardinad langevad saladuste ees .. kui vaid oskad õigesti küsida.. On mõtteid, mida ei taheta öelda.. kardetakse, et ei leita sobivaid sõnu või ei mõisteta..

On mõtteid ja sõnu.. mis jäid ütlemata..ja igaveseks vaevama, et "mis oleks olnud, kui.."
.. ja tegelikult on need ütlemata sõnad veel hullemad, võrreldes piinlikkustundega, mis on hommikul, kui oled öösel kellelegi tundeid avaldanud või liialt avameelne olnud..

Me oleme tegelikult kõik ühesugused .. tahame hoolitsust, armastust, hellust, lähedust.. sellepärast ongi veider mõelda, et .. miks me peidame ennast kaitsebarjääride taha, kartes rünnakut.. oleme ükskõiksed, asjalikud, emotsioonitud.. selle asemel, et olla teine teise vastu ausad.. ja rääkida nii, nagu me tegelikult tunneme..
Võita on palju enamat, kui kaotada.. sest kaotada pole reaalselt midagi.

Nii et kasutagem ööd targasti..


.